Kell on mõni minut üheksa õhtul ja mina joon kohvi ja üritan oma sõrmi juustest kätte saada. Jah, SÕRMI. KÄTTE saada. Ma olen üsna loogiline.Nüüd Vaatan oma varbaid ja mõtlen et peaks keemiat õppima. Juku tuli. Ta laulab Oasist kaasa. (Dont try this at home). Okei, nii jube see ka nüüd pole.
Tahaks suve ja aega.
Homme on veidi lühem päev. Fausti ja Jevgenit peab lugema.
Aga ma nüüd pean minema. Üritan oksüdatsioonist ja radikaalidest sotti saada. Ole tubli, jah. Sina, kes Sa seda nüüd praegu loed.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar