Täna sajab üle pika aja vihma.Vähemalt minu jaoks tundub,et see aeg on pikk olnud,sest nii palju on vahepeal juhtunud.Osa asju on läinud paremuse poole,osa halvemuse.Kokkuvõtteks ma ei oskagi öelda,kumb suurema kaaluga on.Isa sõitis Inglismaale.Ma juba igatsen teda.Nüüd sean sammud arsti poole.Tsau.

Taeva poole ülesse ma hüüan,öösse pimedasse üksipäini astun..

Liblikate kõikenäinud tiivad tolmuks muutuvad,kui neid puutuda.Ilu ei saa eluks vahetada,plaatinast on hinnalisem hing.



..Palun ära muutu veel tolmuks!

"Ladusin raamatut ja lugesin puid"

Okou.Täna saab pool suve läbi.Ja siis ma hakkasin mõtlema,et mida ma sel suvel siis teinud olen.Lugesin raamatut ja ladusin puid vist:/.Lahja. Ma loodan et teine pool suvest tuleb huvitavam.
Öösel olin Eike juures.Meil oli lõbus.Täna vist on mõttekramp või üldine mõttetegevuse kängumine.Midagi pole öelda.Okei.Side lõpp.

Täna oli tore päev.Hoolimata väsimusest,mis hommikul ärgates pea paksuks tegi suutsin siiski õnnelikult,ilma kehaliste vigastusteta kohvilauani jõuda.Arutasime hommikusöögilauas emaga tähtsaid ilmaasju.Peale seda läksin tööle.Päike paistis eredalt.Parmud lendasid.Sääsed pinisesid.Otsustasime lõpuks,et teeme uue bändi.Vokaal-instrumentaalansambel Parmukõsõ.Nalja kui palju.Üllle usaldas meid ning jättis meid omapäid.Too moment oli minu näitlejakarjääri sünnihetk(SUUR JA KARVANE NAERUKOHT)nimelt esitasin kaastöötajatele (haha xD) mitmeid etüüde,nende enda soovil.Naeru jätkus.Vähemalt seegi hea,ise mõtlesin küll,et nüüd läks metsa.Peale tööd tulin koju,käisin pesemas ja sõin. Siis läksin tudima,hommikune väsimus näitas oma võimu. Kella viie paiku õhtul sain uuesti kargu alla ja rääkisime Kristiga juttu.Siis helistas Eike.Läksime piknikule.See oli ääretult tore.Eike tõi kooki,mina tegin võileivad ja tee. Istusime metsa all mitu tundi ja rääkisime kõigest.Nii hea oli tunda jälle,et me ei ole kaugeks jäänud.Tulin koju.Ladusin puid(see ei olnud tänase päeva jooksul muidugi mitte kõige meeldivam,aga vähemalt homme ei pea laduma :D)Läksin uuesti pesema ja nüüd tulid ootamatult külalised.Eva & Age.Rääkisime noortestuudiost.Proovime vist koos. Ja siin ma nüüd olen.Nüüd ootab mind hea raamat ja hea jäätis.Armas(seekord ilma sarkasmita).Aga jah.Head ööd :)

Eile õhtul tibutas vihm.Heitsin värskele rohule pikale,tegin "rohuingleid" ja lasin vihmal enda peale kukkuda.Täna vaatan aknast välja,taevas on tume ja jälle tibutab.Ma enam ei mõistagi veel,miks ma alles toas istun.Aga tegelikult kui ma nüüd mõtlema hakkan,siis miks ma peaksin seda täna tegema?Need hetked,millal tunned midagi erilist ei saa ju igal korral samat moodi mõjuda. See lihtsalt rikub emotsiooni ega lõpuks enam ei mõikagi,milleks seda kõike vaja on. See tundub uuesti nagu üks tobe kohustus,mida kellelegi vaja ei ole.
Hommikul võtsin oma suure rohelise maasikakirju fliisteki,läksin randa,laotasin selle mõnusasse kohta maha,avasin raamatu ja sõin kummikomme.Kahju ainult,et aeg lendas.Või siis on kahju sellest,et ma talle järele lennata ei suutnud.
Öösel ujuda oli tore.Pole seda kunagi varem veel teinud.See ehk ongi kõige toredam mälestus,mis mulle selle aasta maleva kokkutulekult meelde jääb.Järgmisel aastal on juba uued inimesed,uued mälestused.Ma ei tea,kas nutta või naerda.Jalutasin mööda täiesti juhuslikust inimesest ja mõtlesin,et ei tea,kas me kohtume kunagi veel?Ja kui,siis kas me sellel hetkel teame üksteist?Sama tunne oli siis,kui seisin laulkaare all ja minu kõrvale sattusid täiesti võõrad hinged.Naeratus vasakule,naeratus paremale-nagu üks dirigent ütles.Selles oli midagi sooja,et täiesti võõras inimene,kes juhuslikult seisab su kõrval,sulle naeratab.Ilma igasuguse tagamõtte või kasu nimel.Lihtsalt-üks pisike armas naeratus.Te võite arvata,et mis see siis ära ei ole,aga mulle tähendavad sellised asjad palju.Rohkem,kui te arvata oskate arvata.Vahel ma ei meeldi endale sellepärast,vahel meeldin.
Täna jälgisin bussiaknast,kuidas üks armunud paarike jooksis käsikäes vihma eest peitu.Seda oli kuidagi hea jälgida.Et ikka koos,koos,koos.Koos vallutame maad ja mered,koos nüüd püüame kinni tähed,koos meil julgust unistada,koos suudame armastada.Aga ma praeguseks lõpetan oma tänase mõttelennu.

When you're gone the pieces of my heart are missing you,when you're gone the face I came to know is missing too,when you're gone the words I need to hear to always get me through the day and make it ok...
I miss you

Ja arvake ära,mida ma eile siis lõpuks tegin?Kui mul meeletult igav oli,ja ma tahtsin teha midagi sellist,mida ma varem pole teinud?Ma läksin oma tuppa,kõndisin seal nii umbes viis minutit sihitult ringi,läksin alla,tegin kakod ja tomatileiba,läksin enda tuppa tagasi ja ohho-ma hakkasin lugema xD

läksin oma tuppa,et mõtteid kuidagi mitte nii pessimistlikuks lasta minna.Lugesin raamatut ja jäin magama.:D.Peale und on natukene paremad mõtted peas,aga keha on haigusest ikka nõrk.
okei.Side lõpp.