kolmapäev, 10. detsember 2008
neljapäev, 4. detsember 2008
keerame kella ja teeme näo nagu maailm ei lõppekski veel.
Tegelikult pole olukord nii hull, aga ma nüüd kasutan seda blogi kui märkmikku ja kirjutan siia üles asjad mis ma kindlasti lähemate päevade jooksul pean ära tegema.
1. Kirjand Dostojevski raamatute põhjal
2. A. Tšehhovi näidendi analüüs
3. Õppima bioloogia kontrolltööks (Mendeli seadused ja nende rakendused, inimese vererühmade geneetiline alus, suguliitelised puuded, pärilik ja mittepärilik muutlikkus, geneetika ja meditsiin jne.) /TÖÖ ON JUBA TÄNA!/
4. õppima ladina keele kontrolltööks (accusativus cum infinitivo) /TÖÖ ON SAMUTI TÄNA/
5. Kirjutama essee "Lendas üle käopesa" filmi kohta /TÄHTAEG OLI JUBA 2. DETSEMBER:|/
6. Valmistuma filosoofia essee kirjutamiseks, (olümpjaadi värk)
7. ALUSTAMA AASTATÖÖD
8. õppima selgeks pöördfunktsiooni
9. minema arsti juurde
10. toa korda tegema
jne jne. aga need pole enam nii olulised asjad.
Ühesõnaga. Ma nüüd hakkan pihta. Kell on 1:10. Paljulubav.
1. Kirjand Dostojevski raamatute põhjal
2. A. Tšehhovi näidendi analüüs
3. Õppima bioloogia kontrolltööks (Mendeli seadused ja nende rakendused, inimese vererühmade geneetiline alus, suguliitelised puuded, pärilik ja mittepärilik muutlikkus, geneetika ja meditsiin jne.) /TÖÖ ON JUBA TÄNA!/
4. õppima ladina keele kontrolltööks (accusativus cum infinitivo) /TÖÖ ON SAMUTI TÄNA/
5. Kirjutama essee "Lendas üle käopesa" filmi kohta /TÄHTAEG OLI JUBA 2. DETSEMBER:|/
6. Valmistuma filosoofia essee kirjutamiseks, (olümpjaadi värk)
7. ALUSTAMA AASTATÖÖD
8. õppima selgeks pöördfunktsiooni
9. minema arsti juurde
10. toa korda tegema
jne jne. aga need pole enam nii olulised asjad.
Ühesõnaga. Ma nüüd hakkan pihta. Kell on 1:10. Paljulubav.
teisipäev, 2. detsember 2008
Teistmoodi jõuluaeg!
Kristi Leppik: teistmoodi jõuluaeg
02.12.2008 00:00
Helilooja Irving Berlin oli sunnitud viieaastaselt kolima Siberist Ameerika Ühendriikidesse, Floridasse. «Nüüd unistan ma taas valgetest jõuludest,» kirjutas ta ühes oma ilusaimas jõululaulus. Jah, Berlin unistas lumest.
Meil on lumega nii, nagu on. Ülemöödunud nädalal oli palju, nüüd aga jälle maa must.
Miks ma unistustest kirjutan? Sest ehk lõpuks ometi, olgu nad siis valged või mustad, on jõulud sellel aastal õige tähendusega – ei midagi materiaalset.
Perekonnas, kus isa oli näiteks ehitaja ja ema kinnisvaramaakler, aga nüüd mõlemad koondatud, ei pruugi olla võimalust täita jõuluvana kingikotti näiteks uhkete Barbie-nukkude või Lego-komplektidega.
Ja lapsed ehk ei ootagi seda. Pigem on lastele palju olulisem jõulude ajal emaga koos piparkookidele suhkruglasuurist naerul nägusid meisterdada ja põrandal kõhuli täringumänge mängida. Ja naine ei oota mehelt uut pärlikeed ega mees abikaasalt uut parfüümi.
Jah, tänavu jõulude ajal võiks olla kõik teisiti. Kõige tähtsam võiks olla just kodu. Nii palju on minu tutvusringkonnas rõõmsaid uudiseid, et lapsed on oma vanematega suhteid parandanud ja vastupidi. Ja mis saaks veel parem kingitus olla kui rahulolu. Seda tõestab ka sära minu tuttavate silmis, mida ma ei olnud ammu näinud.
Aga rahulolu ka iseendaga. Nagu on praegust aega kommenteerinud paljud psühholoogid: olles materiaalselt rohkem rusutud kui mõned aastad tagasi, on õige aeg vaadata iseendasse ja otsida üles emotsionaalsed väärtused. Istuda ja mõtiskleda. Mõelda näiteks hetkele, millal te viimati naersite nii, et pisarad silmis, või siis saavutusele, millega hästi hakkama saite.
Hetkel, kus lokkab negatiivsus, ei tohiks manduda. Suhted on tõesti rasketel aegadel haprad ja kerged purunema, ja seepärast tulekski neid hoida kui silmatera. On olemas palju vanu tõdesid. Ei saa eitada, et meie esivanematel on olnud õigus. Raha tuleb ja läheb, ent sõprus jääb. Eks raskel ajal tule ikka välja, millised inimesed on tõelised sõbrad või kes nahaalselt selja keeravad. Hoidkem siis neid esimesi, tõelisi.
Või vana tõde, et käituge nii, nagu soovite, et teiega käitutaks. Kõik pealtnäha juba kulunud ja leierdatud sõnad vajavad raskel ajal ikka ja jälle meeldetuletamist.
Ärgem siis vaevakem sellel aastal pead mõtetega, mida kinkida oma kallimale või emale-isale jõuludeks, sest minu arvates on tänavu olemas kolm kõige paremat kingitust. Need on austus, armastus ja hoolivus. Olge siirad ja uskuge – vastutasus ei pea pettuma.
02.12.2008 00:00
Helilooja Irving Berlin oli sunnitud viieaastaselt kolima Siberist Ameerika Ühendriikidesse, Floridasse. «Nüüd unistan ma taas valgetest jõuludest,» kirjutas ta ühes oma ilusaimas jõululaulus. Jah, Berlin unistas lumest.
Meil on lumega nii, nagu on. Ülemöödunud nädalal oli palju, nüüd aga jälle maa must.
Miks ma unistustest kirjutan? Sest ehk lõpuks ometi, olgu nad siis valged või mustad, on jõulud sellel aastal õige tähendusega – ei midagi materiaalset.
Perekonnas, kus isa oli näiteks ehitaja ja ema kinnisvaramaakler, aga nüüd mõlemad koondatud, ei pruugi olla võimalust täita jõuluvana kingikotti näiteks uhkete Barbie-nukkude või Lego-komplektidega.
Ja lapsed ehk ei ootagi seda. Pigem on lastele palju olulisem jõulude ajal emaga koos piparkookidele suhkruglasuurist naerul nägusid meisterdada ja põrandal kõhuli täringumänge mängida. Ja naine ei oota mehelt uut pärlikeed ega mees abikaasalt uut parfüümi.
Jah, tänavu jõulude ajal võiks olla kõik teisiti. Kõige tähtsam võiks olla just kodu. Nii palju on minu tutvusringkonnas rõõmsaid uudiseid, et lapsed on oma vanematega suhteid parandanud ja vastupidi. Ja mis saaks veel parem kingitus olla kui rahulolu. Seda tõestab ka sära minu tuttavate silmis, mida ma ei olnud ammu näinud.
Aga rahulolu ka iseendaga. Nagu on praegust aega kommenteerinud paljud psühholoogid: olles materiaalselt rohkem rusutud kui mõned aastad tagasi, on õige aeg vaadata iseendasse ja otsida üles emotsionaalsed väärtused. Istuda ja mõtiskleda. Mõelda näiteks hetkele, millal te viimati naersite nii, et pisarad silmis, või siis saavutusele, millega hästi hakkama saite.
Hetkel, kus lokkab negatiivsus, ei tohiks manduda. Suhted on tõesti rasketel aegadel haprad ja kerged purunema, ja seepärast tulekski neid hoida kui silmatera. On olemas palju vanu tõdesid. Ei saa eitada, et meie esivanematel on olnud õigus. Raha tuleb ja läheb, ent sõprus jääb. Eks raskel ajal tule ikka välja, millised inimesed on tõelised sõbrad või kes nahaalselt selja keeravad. Hoidkem siis neid esimesi, tõelisi.
Või vana tõde, et käituge nii, nagu soovite, et teiega käitutaks. Kõik pealtnäha juba kulunud ja leierdatud sõnad vajavad raskel ajal ikka ja jälle meeldetuletamist.
Ärgem siis vaevakem sellel aastal pead mõtetega, mida kinkida oma kallimale või emale-isale jõuludeks, sest minu arvates on tänavu olemas kolm kõige paremat kingitust. Need on austus, armastus ja hoolivus. Olge siirad ja uskuge – vastutasus ei pea pettuma.
Tellimine:
Postitused (Atom)
