Nelly Furtado-explode

Väsinud.
Tiksusin viimased tunnid.
Pea valutab. Aga ma ikkagi üritan endast parem versioon olla. Tänane kirjand läks pekki.Sõnade arv ei tulnud piisav ja teemast panin ka mööda. aga nüüd positiivset ka.
Hommik oli ju ilus... ja ilm on ka ilus. Mida veel tahta.(Retooriline küsimus, ma ei oota vastust!;D)
Sügis võtab ka oma iluga lausa hinge kinni. Tahaks maal olla, lehtedes sumada ja poriloikudes plätserdada. Sellise sügisega on vist veel veidi aega, aga mõelda ju ikka võib.

Tahaks midagi erakordset teha. Minna näiteks ja joosta paljajalu läbi purskkaevu. (Soovitatavalt rahvarohkes kohas) või siis näiteks raamatupoest mõni hea raamat osta. Või juuksurisse minna ja ennast kiilakaks ajada (haa, tünks!) :D

igatahes ..praegu ma pean vist lihtsalt õppima minema.
take care

Ta ootas rõdul koiduvina,
kui mets ja maa veel magavad,
kui tantsides kesk taevasina
kaob tähekeste müriaad,
kui okstelt langeb kastevesi,
eelhommik tuleb tasakesi
ja puhtetuuled puhuvad.
Kui talviti poolt ilmamaad
kottpimedus veel hoiab süles,
veel udusombus kumab kuu
ja idakaar on hääletu-
siis virgena ju tõusis üles,
kui sama tundi näitas kell,
ta vahaküünla valgusel.





(Lauras on veidi Tatjanat)

prillid, varbad, keedukardulad ja keemia

Kell on mõni minut üheksa õhtul ja mina joon kohvi ja üritan oma sõrmi juustest kätte saada. Jah, SÕRMI. KÄTTE saada. Ma olen üsna loogiline.Nüüd Vaatan oma varbaid ja mõtlen et peaks keemiat õppima. Juku tuli. Ta laulab Oasist kaasa. (Dont try this at home). Okei, nii jube see ka nüüd pole.
Tahaks suve ja aega.
Homme on veidi lühem päev. Fausti ja Jevgenit peab lugema.
Aga ma nüüd pean minema. Üritan oksüdatsioonist ja radikaalidest sotti saada. Ole tubli, jah. Sina, kes Sa seda nüüd praegu loed.