Take me deeper now

Ärkasin üles, võtsin küünla ja läksin surnuaiale. Naabrimehe hauale. Ma ei tea miks mind selline rahutus valdas.
Peale seda läks kergemaks.
Tulin koju ja mõtlesin et mis teha. Tahaks kodu korda teha, mitte ainult nagu ära koristada vaid noh. Remonti ka teha jne. Aga isa ikka eile/üleeile rääkis et jah, kuna Sul seal vanaema juures ka hea pole siis järgmisel aastal üürime Sulle korteri. Ja kui siin see keskkooli osa ka kinni pannakse, siis tulen mina ka linna tööle.
Ta arvas et kohe septembris ära kolida pole mõtet, kuna esiteks siis on nagunii rahadega raske ja teiseks pole siis ka veel vaja kütta, et saaks vanaema juures ka olla.
Jah. Tahaks siin ühel päeval kõik korda saada, aga eks näis, mis saab.

Sest maailm algab imega
õhku kandudes
ja ime mis teeb maailma
on sus eneses
ja sellel uuel hommikul
ei liikunud need mäed
kuid ma tundsin ootasid mind
ning imeks sai see päev



Kui homne tuleb, tuleb ta lootusrikkam kui täna. Ja nii üha igal järgneval hommikul. Hingel on lootus. On jälle päev Sulle.

Maailm saab suuremaks.