@ tln

söön näkileiba ja mõtlen elu üle järele.
Mulle tundub et mitte kusagil mujal Eestis ei ela nii palju õnnetuid inimesi kui Tallinnas. Ometi peaks see ju võimaluste linn olema. Miks ma nii arvan? Bussis ma näen nukraid, kibestunud inimesi, trammis samamoodi. Isegi kui ma nüüd siit aknast välja vaatan, siis tunduvad kõik vastasmaja aknad kurvad. Mul on nii hea meel, et mina siin päriselt päriselt elama ei pea. Koolis ma võiks siin käia aga kui ma terve elu peaks kahetoalises korterikeses veetma, siis ei mahuks kõik mu mõtted sellesse ära ja see ajaks mu tõenäoliselt hulluks. Aga ma olen õnnelik, et asjad on nii nagu on.
peale selle teeme tõnuga msnis vabavärssi:
Tõnu ütleb:
singi
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
juustuga
Tõnu ütleb:
lendas ringi
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
avas kringli
Tõnu ütleb:
sõi šokolaadi pealt
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
ja krõmpsutas : "krõmps krõmps krõmps"
Tõnu ütleb:
siis ta seisatas ja mõtles
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
tuli ahjus küpses
Tõnu ütleb:
mis tal küll elus seisab ees
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
elukardinate taga, sees
Tõnu ütleb:
kas kõik viltu veab, nagu kord lehma lüpstes
Laura. would you tell me how could it be any better than this? ütleb:
või hoopis hästi, kui mari teda müksas