Rong peatub kaks minutit

Neljapäev, 18. oktoober 2007 Kell 19:18.
Neil kahe jalaga olenditel on alati kiire.Päevast päeva tõttavad nad edasi.Keda ootab kodus kari näljaseid lapsi,keda arvutimängud,televiisor või hoopis midagi muud.Nad kõik püüdlevad pimedalt millegi poole,kartes millestki maha jääda ning jätavad tähele panemata selle,et elu kihutab neist mööda ja nad ei suuda isegi ära tabada,mida nad valesti tegid.

Aeg annab palju,kuigi tundub,et teda on alati vähe.Ta kingib meile kollased lehed puudel,lumelilled aknedel,kevadise vihma ja suvepäikese.Ainuke probleem on see,et väga vähesed inimesed märkavad selliseid asju ja tunnevad sellest rõõmu.Nad peaksid rohkem meeles pidama,et on siin ainult lühikesel külaskäigul ning võiksid kindlasti enne lilli nuusutada,kui lahkuvad.

Olevik võib vahel olla karm.Siis lasevad inimesed hetkel käest lipsata ning alles hiljem tulevad nad samasse momenti tagasi kahetsusega,et oleks võinud midagi teistmoodi või hoopis tegemata jätta.Nad ei ole tegelikult alati "kohal".Ees ootavad ju mitmed tähtajad,toimetused ning palju muud,mis muudavad käesoleva sekundi vähetähtsaks,osakeseks,mille möödumist keegi ei märka ja mille väärtust keegi ei tea.

Teekond sünnist surmani võib vahel ka pikana tunduda.Vaadates mõne vana naise silmadesse,mõtlen ma,kuidas tema seda kõike ümbritsevat näeb,mida ta tunneb.Kas ka tema kartis noorena "maha jääda",klammerdus ta tähtaegadesse?Ma leebun,nähes õndsat naeratust ta suul.Ta pole vist üks nendest,kes enne käima õppimist lennata soovis.Ma proovin tabada seda salapärast sära ta pilgus.Ta nagu prooviks mulle näidata,kui habras on elu.Vastuseks vaid naeratan.

Inimesed unustavad ümbruse,elades ainult oma ajakavale.Hiljem ahastades ja kahetsedes tehtud ja tegemata asju meenutades.Nad peaksid elama praeguses hetkes,nautima jalutamist paljajalu märjal rohul,apelsinide lõhna ja beebi kaela pehmust.Need on olulised asjad.Muidu läheb elu neist mööda.Rong peatub ju kaks minutit...







(Kirjanduse tunnis,9 okt.2007)