Lõpetasin just referaadi ja suure pudeli veega.Tavaliselt ma ei kaani niimoodi.Aga täna on vist lihtsalt..tuju.
Silmad vajuvad kinni,midagi pole kirjutada,aga ma ikkagi kirjutan.Kasvõi midagi,millel suuremat pointi ei ole.
Mõtlen ennast praegu kusagile kaugele kaugele.Kuhugi,kuhu keegi teine ei saa.See on see minu unistustemaa,kus haldjad tantsivad ja kuldsed õunad laulavad.Hommikul tõuseb päike läänest ja loojub itta.Kuu on kolmnurkne.Pythagoras (vabandage,kui kirjapildiga eksin) vaatab igal õhtul otse silma sisse.
Sajab sooja ja õrna vihma.Hüppan jalgupidi külmas allikas,loobin vett igasse ilmakaarde.Puud ja lilled naeravad koos minuga.
Avan taas oma silmad,ja märkan et olen endiselt arvuti taga,seltsiks tühi veepudel ja hunnik raamatuid.Äkki järgmisel korral veab mul paremini?
Olge tublid ja hoidke ennast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar